Teine koolinädal

Pildikesi koolist ja klassidest

Teine päriskoolinädal algas ilusa ja sooja ilmaga - sellisega mida kõik Florida kohta ette kujutavad - päikeseline, soe ja pilvitu. Pilvitu oli ka taevas koolimaja kohal kui me kohale jõudsime ning erinevate majade vahel laiali jagunesime. Kohe hommikul saabus rõõmusõnum, et see on see nädal, mil ka meid lubatakse üheks õppetunniks Ameerikamaa laste ette. Seni olime põhiliselt laste taga, st istusime klassi tagumises servas ja vaatasime, kuidas see tunniandmine välja näeb. Kuna õpetajate tunniplaan on nagu ma juba kirjeldasin äärmiselt vaimuvaene ning need, tunnid, kus mina olen seni käinud valmistuvad uuel nädalala toimuvaks suureks koolikatsumiseks, ehk FCATiks, siis tundides muud ei toimugi kui ainult testiülesannete drillimine. Nii et ülesanne ei tundunud eriti hirmutav ja arvan, et ma lastele pöördumatuid kahjustusi ei tekitanud. Tegemist oli lastega, kes õpivad inglise keelt teise keelena, kuid peavad nn naturaalsete keeleoskajatega sama testi tegema hoolimata keeleoskusest. Paraku oli klassis ka selliseid, kes oskasid inglise keelt ainult mõne sõna - pigem käib tunnis kõnearendus mõnes hispaania keele variandis. Aga neid õpetav õpetaja on väga optimistlik ja viib tunde suure innuga läbi.

Kuna käisid viimased ettevalmisused testiks, siis kool õpilastele mingeid vahepealseid meelelahutisi ei organiseerinud, küll aga tegis seda mõned õpilasedise, täitsa omaalgatuslikult. Nii olevat esmaspäeva pärastlõunal olnud koolis tuletõrjehäire, sest keeli pani signaali tööle - lastel lõbu laialt. (Meie seda ei kuulnud, sest selleks ajak oli meid juba koolimajast minema toimetatud.) Teisipäev möödus rahulikult, kuid kolmapäeva hommikul evakueeriti õpilased keeltemaja teiselt korruselt esimese tunni ajaks koolisööklasse, sest koolimaja haises - keegi oli toitu valest otsast väljutanud ning see oli siis üleöö kempsus lehanud. Kuna meie alustasime päeva esimeselt korruselt, siis meile evakueerumine ei laienenud. Esialgse info kohaselt pidi kolmapäev olema neil mingil arusaamatul põhjusel nn lühendatud päevaga, kuid testiootuses jäeti ka see meelelahutus ära. See-eest korraldati neljapäeval tõeline meelelahutus, milles mõned meist said osaleda lähemalt mõned kaugemalt. Nimelt istusime pärast meile ettenähtud tunde raamatukogus, kui järsku hakkas kommutaatori kaudu tulema tungiv nõue, et kõik õpetajad ja õpilased läheksid sellesse klassi, kus peaks toimuma nende neljas tund. (Üks õpetajatest, kelle tundides ma käin, kutsub seda laest tulevat heli "jumala hääleks" )Raamatukogu tühjenes siis seal olevates õpilastest (kelle oli tegelikult tunniplaani kohaselt söögivahetund) kibekiiresti, meie ei saanud midagi aru, et mis värk on. Veidi aja päast teatas hääl, et " Palun kõikidel rahuneda, need paugud, mis kostsid, ei olnud koolitulistamine, vaid keegi õpilastest oli ilutulestiku pauguti kooli kaasa võtnud ning selle siis kooli territooriumil lahti tõmmanud". Me istusime suud lahti, sest meie mingeid pauke ei kuulnud. Birute rääkis hiljem, et tema istus oma matemaatikaõpetajaga klassis ning kuulis pauke ja ütles, et need kõlasid tõesti nagu oleks tulistatud. Ta olevat veel mõelnud, et noh, nüüd on Ameerikas kõik nähtud, alates alligaatorist lõpetades koolitulistamsiega - täisprogramm on ikka organiseeritud.

Reedel olid lapsed taas erutatud seisundis ning õpetajate sõnul pidavat levitatama mingit sõnumit suuremast oodatavast kaklusest -igatahes oli kooli turva vägagi valvelolekus ning paljud vanemad ei olnud lapsi kooli saatnudki. Kusjuures neljapäeval toimus ka selles koolis, kus Tiiu käib mingi kaklus, sinna kutsusid siis turvad kiiresti politsei kohale, poistel löödi käed raudu ja viidi minema. (Miskit on siin õhus). Aga muidu oli reede natuke kurb ja natuke rõõmus - rõõmus, sest enam ei pea ennast kell 5 hommikul üles ajama, et koolis kena ja krapasakas välja näha, kurb, sest see oli ikkagi nagu kogu selle asja lõpu algus - kaks nädalat veel ning kuna meil Mansouriga õnnestus endale saada koguni kaks partnerõpetajat, siis oli natuke kahju nendest lahkuda.