Saturday, February 13, 2010

Neljapäev ehk hoiatused koolikultuuri suhtes, uus mentor, jahedus püsib ning lõpuks olen täisväärtuslik

Siinsetel õppejõududel on kombeks ennast pikalt laialt tutvustada ning eriti on nad uhked oma mitmekesiste ja põimunud juurte üle. Neljapäevahommikune õppejõud leidis lisaks Kariibipärastele juurtele võrseid ka Lätist, nimelt üks tema vanavanematest oli Läti päritolu. Tem aseminar keskendus lühidal kokku võttes sellele, kuidas Ameerika koolis nö ellu jääda, millised on need tegevused, mida õpetaja tohib, peab ning mingil juhul ei tohi teha. Oluline on pidada meeles, et ei ole soovitav lasta õpilastel järjepidevalt üle 10 min mõttetööga tegeleda, nad ei suutvat keskenduda - see on see telekavaatamise mõju, kus iga 10 min järel reklaam tuleb ning on võimalus uus võileib teha või siis uus pitsalõik võtta. Ja mõttetöö peaks olema soovitavalt gruppides, kus igale õpilasele on antud ülesanne. Seejärel on soovitav võimaldada õpilastel oma istumisest väsinud kehaosi sirutada lasta st nad ümber grupeerida või lasta teha ettekandeid,mill epuhul nad saavad vaevata ka oma jalgu, mitte ainult aju. Veel on oluline põimida tundidesse huumorit - see mõjub positiivselt ning igal juhul on tegemist interaktiivse õppimisega ning iga õpilase vastus on õige, kedagi ei kritiseerita. Tegelikult ju täitsa õiged mõtted.

Teiseks loenguks oli meil kodus tarvis eelnevalt läbi lugeda tekst nn action researchi kohat. Ma ei teagi selle eestikeelset vastet. igatahes on mõte selles, et kui õpetajal/koolil on probleem, siis see probleem sõnastatakse, otsitakse autoriteetsed allikad, kes aitavad lahendusvariante leida, hakatakse neid variant ellu viima ning mõne aja pärast saadakse loodetavasti soovitud tulemus. Seda protsessi võib kõrvalt vaadela või nõu anda mõni ekspert. See oli lühidalt selle meetodi mõte. Tekst, mida me pidime lugema nii mõteas ei olnud. Kirjeldati ingit kanad kogemust. Igatahes oli see esimene kord, kui eeldati, et me olime teksti eelnevalt läbi lugenud. Enamus ei olnud seda muidugi teinud.Me Tiiuga lugesime seda kah lõuna ajal oma võileiva kõrvale. Kui siis loengus läks grupitööks, palusid mustad mehed mind endale appi, sest neist ei olnud keegi suutnud/leidnud mahti lugemiseks. Ma arvan, et see oli esimest korda nende elus, kus öeldi; "Vait, nüüd räägib naine ja mehed kuulavad" . Igatahes kuulasid jah ja tegid isegi märkmeid.
loomulikult järgnes siis ühine arutelu jne. Jutuajamsie käigus tuli teemaks ka Ameerika koolireformja üldse haridusega seotud küsimsued. Siin Floridas on asi päris hull, sest väljalangevus on suur, eriti latiinode seas ning üleriigilsite testide põhjal on siinsete õpilaste tulemused 50 osariigi seas ...... 50. kohal.

Aga päeva lõpus selgus ka midagi kena, nimelt sain endale uue mentori, kellega kohtusin reede hommikul loengus (selest beidi hiljem), oli toimunud suur ime - meie andmed olid lõpuks andmebaasides ära muudetud ning sain üliõpilaspileti kätte ning olen nüüd täieõiguslik kohalik üliõpilane. Kuigi kohalikud üliõpilased suhtvad meisse teatud reservatsiooniga,eriti kui meid bussi peale palju kokku satub.

No comments: