Reede, kohtumine mentoriga

Hommikune seminar oli midagi vapustavat. Selle teema oli igati filosoofiline, arutasime "headuse" ja heaks olemise mõiste üle, nt küsimused, et Missugune on "Hea õpetaja", mis on üldse õpetaja roll jne. Igatahes tekkisid tulised ja tormilised vaidlused, igaüks avaldas arvamust lähtudes oma kultuurikontekstist ning see oli just see iva kogu asja juures. Meil ei ole veel olnud seminari, mille lõpus kõik ühiselt üles tõuseme ja plaksutame. Ma võin uhkusega öelda, et seminari viis läbi minu uus mentor James Duplass (niimõnigi vaatas mind veidi kadedalt, need,kellele ei olnud sattunud nii karismaatiline isiksus.

Ühesõnaga, huvitav mees. Need kolm tundi olid võrreldes eelmiste päevade kolme tunniga kuidagi veidralt lühikesed. Kui uurisim etemalt, et kas oleks võimalus külastada mõnda tema tavapärast loengut, selgus, et ta ei annagi enam auditooriumiloenguid, vaid kõik tema loengud/seminarid on netis ja üliõpilased osalevad nendes vastavalt oma ajakavale. Lihtsalt teatud tööd peavad teatud tähtajaks esitatud olema, muidu on asi kehv ja hinnet ei saa. Nii et meil tõesti vedas, et ta nõustus selles programmis osalema. Seda vist suuresti ka tänu sellele, et ta on Barbara nn "work spouse" (maakeeli ehk - töökaasa /vastandina abikaasale) st keegi, kes teab sinust kõike, nt kuidas sa kohvi jood, mis on su päevaplaanis tegemised ning isegi mis on su kabineti nr või millal on laste sünnipäevad.

Igatahes kohtun ma temaga esmaspäeval pikemalt kuimeil on lõunapaus ning seejärel mentoritund. Ta lubas mind lõunale viis. See on asi, millest ükski üliõpilane kunagi ei keeldu, st tasuta lõuna. Ehk nagu Piret Kärtner meile kunagi ütles, üliõpilasel on alati lusikas ja matrikkel taskus, sest iial ei või teada, millal saab tasuta süüa või millise kohvikulaua taga saad eksami tehtud. Ettevalmistatus määrab kõik!

Meil on mitmel inimesel mentoritega tõesti vedanud. Tiiu mentoriks on kohalliku Kunstide ja muusika õppetooli juhataja või midagi sarnaselt suurt ja olulist. Igatahes kandis mees kogumeie grupimingisse erilisse VIPide nimekirja ning mee saame kõik soovi korral ükskõik millist linnakus toimuvat etendust vaatama või kontserti külastama. Walkyria metor pakkus lausa kak erinevat võimalust.Esiteks on ta valmis minema meiega kanuutama jõele, mis pidavat krokodillidest kihisema. Aga see kanuutamine ei pidavat krokodille eriti segama, nad ei tee inimestest väljagi, lihtsalt lesivat seal. MA ei tea, pole veel jõele jõudnud. Loobusime sellel nädalavahetusel sellest pakkumisest aga mitte argusest, vaid ilmad on vastikult jahedad. Päevane temperatuur on umbes 10 kraadi ning ei kutsu eriti vee peale. Aga vahest on kroksid siis veel uimasemad? igatahes ilamde soojenedes on see (kanuumatk ikka)plaanis küll. teine pakkumine puudutas õppetööd, nimelt pakkus see mentod välja, et saame tull atema loenguid kuulama teemal õppekava ja õppematerjalide valik. Me Tiiuga jätsime eriti edasipüüdlike ja tagasihoidlike inimeste mulje - registreerisime ennast kõigile kolmele väljapakutud seminarile. Muu rahva mentorite imelisus pole veel avaldunud aga eks jõuab. Viis nädalat on veel ees.

Aga veel reedest. Pärastlõunane loeng toimus raamatukogu arvutiklassis, kus enams sukeldus koheselt oma meilikasti, sest nende ülikoolist saadud arvutid käitusid ikka veel veidralt. Igatahes oli asja mõte tutvustada meile erinevaid lehekülgi, kust õpetajad saavad materjale omat undide ettevalmistamiseks, läbiviimiseks. Kuna meil soovitati tungivalt midagilaenuda, et kontrollida meie üliõpilaspiletite toimimist, siis valislime Tiiuga mõned filmid,mida nädalavahetusel vaadata. Aga koju jõudes selgus, et pool minu läpakast on Võrus laua peal ja just nimelt selles osas on peidus ka võimalus DVdsid mängida. Aga me kasutasime Tiiu oma.

Õhtul koju jõudes otsustasime seekord ise olla võõrustajad ning korraldasime oma õdedele õhtusöögi. Tegime tuunikala-krevetipastat, pakkusime juurde rohelist salatit ja kambapeale jõime (alaealsied ei loe seda!!) pudeli veini. Juhtus olema hea vein. Õhtu meeleolukaks lõpetamiseks vaatsime veel olümpianängude avamist ning elasime häälekalt kaasa nii Eesti meeskonnale kuika kõikidele teistele meile tuttavatel eriikidele. Aga kõige enam meeldis meile Bermuda koondise vorm!